|
||
Võrumaa VaatamisväärsusedVõru maakond
Pindala 2 305, 4
Elanike arv 39 882
asustustihedus 17,3 elanikku/ruutkilomeetri kohta
Maakonna keskus Võru linn, valdade arv 12
Võrumaa loodus
Võrumaa põhjaosas domineerib lainjas moreenmaastik ...
Pahijärv (Paijärv)
Üks omapärasemaid Eesti järvi. Paikneb Misso alevikust 4 km põhja pool (Kisejärvest 100 m ida pool). Pahijärve absoluutne kõrgus on 182,9 m, pindala 10 ha, suurim sügavus 2,0 m (sellestki puhast vett 1 m ...
Suur MunamägiSuur Munamägi (318 m), mis asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn - nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km r...
Nõrava külaNõrava küla on esmakordselt mainitud 1475. a ( Nerawe ) l a-t pärit muistne asukoht asub Tõnuri talu lähedal, kust arheoloogid on leidnud ka rauasulatuse jälgi. Laastumäe veerul tee ääres on l a-t e.Kr...
Kahala järvKahala järv asub Harju maakonnas Kuusalu vallas, paikneb Kuusalust 5 km kirde pool.
Järv on 346 hektarit suur ja ümara kujuga, suurim sügavus küünib 3 meetrini. Asub merepinnast 32,8 m kõrgusel.
Kahala...
Paganamaa Mudajärv (Perajärv, Väikejärv, Väike Mudajärv, läti keeles Pellju ezers)Võru maakonnas lõunaserval, Rõugest 18 km lõuna-edelas, asub otse Eesti-Läti piiril neljast järvest (Kikka-, Sarapuu, Liiva- ja Mudajärv) koosnev aheljärvestik.
Liivajärvest 30 m edela pool asuv...
Keldri müür (Härma Mäemine müür)Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal asuvad devoni liivakivipaljandid Härma Mäemine ja Härma Alumine müür tasuvad vaatamist. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür, mis laiub Härma k&...
VÕRU APOSTLIK ÕIGEUSU KIRIKVÕRU APOSTLIK ÕIGEUSU KIRIK on barokkstiilis kultusehoone. Arvatavasti on kirik ehitatud Liivimaa kubermanguarhitekt M. Schonsi projekti järgi, ehitusmeistriks oli võrulane Johann Karl Otto. Kirik valmis 1804 a. ja nimetati ...
Virulase koobas ja Postimäe nõgu
Virulase koobas on Eesti pikim (45 m) koobas, mis avastati 1997a. Kauri Silla poolt.
1986. a märkas esmakordselt seni teadmata Virulase koopa ava Kauri onu Aare Sild, kes orus risu põletas. Kohapeal käis asja uurimas loodusteadl...
KataveskiHiiekadaka lähedal asuvat Kataveskit mainiti esmakordselt 1447. aastal. Aastasadu kuulus see Kattenbachide suguvõsale.
Perekonnanimi Kattenbach ( Kataoja ) on antud samas talus 1834. aastal. Sealt võrsunud mitu Tuhala kiriku k&o...
Paganamaa Liivajärv (Liivakraavi järv, Radijärv, läti keeles Smiltājs)Võru maakonnas lõunaserval, Rõugest 18 km lõuna-edelas, asub otse Eesti-Läti piiril neljast järvest (Kikka-, Sarapuu, Liiva- ja Mudajärv) koosnev aheljärvestik.
Aheljärvestiku kolmas lüli o...
Hinni kanjonHinni kajon asub Kahrila järve lähedal Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndis, mis on looduspargi rangema kaitsekorraga vöönd.
Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis.
Kanjon on 15-20 m s...
Mõniste Muuseum. Vanim vabaõhu muuseum EestisAadress: Kuutsi küla, Mõniste vald Võru maakond 66001 Vaata kaardilt
Telefon: 78 90 622. 78 90 642
E-mail: moniste@muuseumid.ee
Avatud: 1. aprill - 30. september E - P 10 - 17
...
Tuhala EnergiasammasEesti viis võimsamat energiasammast taasavastati 2001. a geobioloogi Rein Weberi õpilase Rein Hansteini poolt. Selle võimsus on 18 000 angströmi. Teadmine energiasammastest oli rahva mälus kadunud. Energiasammas (rahval...
Mälestuskivi Ülo Heinsalu
Ülo Heinsalu (1928-1994) mälestuskivi asub Nõiakaevu lähistel. See avati aastal 2000.
Mälestusmärk on Tuhala karstiala uurimise eest aastatel 1976 - 1994.
Allikas: Oru.ee
Pabra järv (Bobrovo, Bobrova, Kossa ehk Lidva järv)Ida-lääne suunas piklik järv Eestimaa ja Venemaa piiril, Luhamaalt 3,5 km kagu pool. Järve absoluutne kõrgus on 171,5 m, pindala 96,9 ha, millest Eesti territooiumile jääb 84,4 ha, suurim sügavus 3,6 m (keskm...
Tamme-Lauri tammTamme-Lauri tamm kasvab Urvaste vallas Tamme-Lauri talu maal. Keset nurme laiutav harali okstega puu mõjub pilkupüüdvana ja väärikana. Puu juures seistes on raske uskuda, et Eestimaal nii uhkeid puid võib leiduda.
...
Fr.R.Kreutzwaldi memoriaalmuuseumAadress: Kreutzwaldi 31, Võru 65609
Telefon: 78 217 98
E-mail: kreutzwald@muuseumid.ee
Koduleht: http://www.hot.ee/muuseumvoru/
Avatud: 1. aprill - 30. september K - P 10 – 1...
Tuhala NõiakaevAlles seitsekümnendail aastail jõudsid laiema avalikkuse ette teated nii rikkaliku loodus -ja kultuuripärandiga maakohast nagu Tuhala, seda tänu Nõiakaevule, mis on muutumas üheks populaarsemaks karstinähtuseks ...
Tuhala Kaarli kirik ja kalmistuEsimesed ristiusu kirikud - kabelid rajati muinaseestlaste pühapaikadesse. Seda märgib ka Tuhala kalmistu värava juures I a-t e.Kr pärit kultusekivi.
Tuhala Kaarli kirik on kaunis hoone, mis asub Orus. Lihtsa interjö...
Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasjärv)
Kütioru põhjaosas, enne selle suubumist Võru-Petseri ürgorgu, asetsev kirde-edelasuunaline orujärv, Võrust 11 km ida pool. Ta absoluutne kõrgus on umbes 73 m, pindala 26,5 ha, sügavus 3,2 m (keskmine ...
Pältre lühterkuusk
Pältre lühterkuusk kasvab Misso vallas Pältre küla lähedal Pältre-Viitka tee ääres. 1998. a. oli puu kõrgus 25 m ja tüve ümbermõõt 80 cm kõrguselt, kõige peenemast...
Võrumaa MuuseumAadress: Katariina 11, Võru 65608 vaata kaardilt
Telefon: 78 244 79, tel. 78 219 39
E-mail: voru@muuseumid.ee
Koduleht: http://www.hot.ee/muuseumvoru
Huvitav, materjalirohke püsinäitus annab põhja...
Äiaauk1972. a 20 aprillil tekkis Ämmaaugu kõrvale põllule algselt meetri aliune auk, kustkaudu oli näha, kuidas sügaval koopa põhjas voolab Tuhala maa - alune jõgi.
Kohe asus koobast mõõdistama ja...
Tuhala mõis Toal in Kirchspiel Kosch, HarrienKeskajast pärinevat Tuhala mõisat (saksa k Toal) on esmamainitud 1468. aastal. Tuhalat on sajandite jooksul läbinud tähtis Tallinn-Tartu talitee, mille jõeületuskohana mõis arvatavasti tekkiski. Seepärast...
Naistejärv (Naestejärv)
Vaevalt 0,5 km Pikkjärvest lõunas asuv väike (3,1 ha) ja võrdlemisi madal (3,0 m) lääneloode-idakagu suunas piklik rabajärv, kõige sügavam keskosas. Järve ümbritseblageraba. Kaldad on tur...
Põndi kaskPõndi kask asub Laimjala vallas Kahtla laiul. Selle põlispuu juurde pole lihtne pääseda. Nagu paiga nimigi ütleb, peaks puu asuma omaette väikesel saarel või laiul. Nii see üle 100 aasta tagasi ka oli. Pr...
Karula RahvusparkKarula Rahvuspark on Lõuna-Eestis asuv rahvuspark.
Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks.
Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on Võru maakonnas (Antsla vallas ja Mõniste val...
Eesti pikim koobas16-aastane Kauri Sild avastas Tuhala maastikukaitsealal Eesti kõige pikema, enam kui poolesaja meetri pikkuse koopa. Seni oli Eesti pikimaks looduslikuks koopaks peetud 35-meetrist Ilmandu koobast Virumaal.
Noormees avastas koopa onule kuul...
Kirikud Eestis Tallinnas:
EELK Tallinna Püha Vaimu kirik
tel: 644 1487, 646 4430
Tallinna adventkirik
tel: 644 7879, 55 619 272
Tallinna Issandamuutmise kirik
tel: 646 4003, 56 510 90
&nbs...
Arhitektuurimälestised Võrumaal: Urvaste Püha Urbanuse kirik Kirikuküla, Urvaste vald, Võrumaa
tel: 785 7202
e-post: urvaste@eelk.ee
www.eelk.ee/urvaste
Kontakt teelisele: 511 8271
T 12.00-15.00
K 12.00-15.00
N &...
Märajärv
Uuri järvest ligikaudu 3 km kirde pool, vastseliina-Ruusmäe tee ääres asuv 4,5 ha suurune kinnikasvav järv soostunud ja metsases ümbruses. Läänekaldal on levineud õõtsik, lõunao...
Mändiku taropettäi
Mändiku taropettäi kasvab Antsla vallas Kaika külas Mäe-Mändiku talu maal. Männi kõrguseks mõõtsin 1998. a. 22 m ja rinnasümbermõõduks 306 cm.
Keset paksu padrikut kasvavat lood...
Tuhala rahaauk
Rahaauk on kinnikasvav karstiallikas. Rahvajutu järgi on sinna kunagi maetud rahakirst.
Veetõusme talus elanud kord õde - venda.Nad saanud kas unenäost või mõnel muul viisil teada, et Veetõusme ü...
Arhitektuurimälestised Võrumaal: Rõuge Maarja kirikRõuge Maarja kiriku ehitasid 1550. a. saksa meistrid.
Oreli ehitasid vennad Kriisad 1929. a. Orelil on 31 helisevat registrit, 8 koplit, 2147 vilet.
19. sajandi algupoolel oli Rõuges pastoriks G. G. Marpurg (1755-1835), koolikir...
Mägialuse järv (Madaljärv, Medaljärv)
Misso alevikust 3 km põhjas, Misso-Tsiitre teest vahetult lääne pool asuv 1,7 ha suurune ja ligikaudu 3 m sügavune pisijärv. Idakallas on kõrge ja järsk, muud kaldad madalad, rabastunud. Järve ümbrit...
Mustahamba tamm
Mustahamba tamm kasvab Haanja vallas Raagi külas Suuretamme talu lähedal. Talu endine nimi oli Mustahamba. Tamm asub otse Ruusmäe-Rõuge maantee ääres. Puu kõrguseks mõõtsin 2001. a. 24 m ja t&uum...
Tuhala Veetõusme allikadVeetõusme allikate kaudu jõuab 1,5 km pikkune Tuhala maa-alune jõgi uuesti maapinnale vooluhulgaga 3000 liitrit vett sekundis. Suurvee ajal võib allikate pinnal näha väikseid kuhikuid ja keeriseid.
Veetõ...
Mäetilga järv (Valgejärv)
Järv paikneb Vällamäest ligikaudu 0,5 km kirde pool, kõrgendikku põhja-lõuna suunas läbivas piklikus lamedaveerelises orus. Järve juurde viib ilus tõusev varjuline tee. Väike järv (1,2 ...
Härma kalme pettäi
Härma kalme pettäi kasvab Meremäe vallas Härma külas. Madal ja juba peaaegu maapinnalt mitmes suunas laiali siuglevate okstega mänd asub künka harjal. Puu kõrguseks mõõtsin 2001. a. 12 m ja t&...
Ämmaauk
Ämmaauk on 25m pikk ja 3,5 m sügav kurisu kustkaudu tavalise veeseisu aegu kaob Tuhala jõgi maa alla, neelamisvõmega ligi 800 liitrit sekundis. Sademetevaesel ajal on Ämmaaugust kuulda vaid salapärast tumedat koh...
Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
Võrust 7 km kagu pool, Järvedeoru väikejärvede aheliku keskosas paiknev Mäestjärv on aheliku suurim veekogu. Tema absoluutne kõrgus 113,6 m, pindala 3,1 ha, suurim sügavus 12,5 m (keskmine sügavus 4,...
Tuhala MaastikukaitsealaTuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 30 väikselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet, 4 hiiekohta jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas...
Murati järv Liivimaa 1638. a. maarevisjonis nimetatud Morata järveks, lätlased nimetavad teda Muratu järveks.
Üsna suur (66,6 ha) kirde-edela suunas piklik järv Ruusmäelt 5 km lõuna pool Eesti-Läti piiril (9,5 ha ...
Viimsi vabaõhumuuseum
Aadress: Rohuneeme tee 51, Pringi küla, Viimsi vald , Harjumaa
Telefon: 606 6952; 5591 9821
e-post: muuseum@viimsivald.ee
Põhiosa sihtasutuse Viimsi Muuseumid Viimsi vabaõhumuuseumist moodustab ajalooline Kingu talu&ot...
Misso SaarjärvMisso alevikust 2 km põhja pool keset metsa asuv väga sopilise kujuga järv. Ta pindala on 22,5 ha, suurim sügavus (koos ligi 2 m paksuse lendmudaga) on 4,4 m (keskmine sügavus 2,4 m). Saarjärv on kirde-edela suunas pik...
Verine sõda Kose-Uuemõisas1804. aastal anti välja uus Eestimaa talurahvaseadus, mis kergendas teokohtutse ulatust, kuid säilitas öise rehepeksu kohustuse. Levis kuuldus, et kohalikud mõisnikud on õige seaduse kõrvale toimetanud ja asendanud...
Misso Palujärv (Preeksa Palujärv)
Misso alevikust 5 km loodes asuv, enamasti metsaga ümbritsetud järv. tema asboluutne kõrgus on 178,8 m, pindala 11,7 ha, suurim sügavus umbes 3 m, sellest puhast vett 2 m. kaldad on valdavalt kõvad, kuid mitte kuigi k&o...
A.H.Tammsaare Muuseum KadriorusKoidula 12 A, Tallinn, Harjumaa,Telefon: +372 601 3232 .
Tallinna äärelinnas Kadriorus, historistlikus suvila tüüpi majas, asub Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare (1878 –1940) korter-muuseum. Selles hoones ela...
Mikkeli järv (Suur Mikkeli järv)
Missost 3 km kirde pool asuv ümariku kujuga 4,7 ha suurune ja 6,1 m sügavune järveke. Ümbritsetud rabaga, ainult idakaldal on liivane küngas, mille serv ulatub vette ja moodustab liivase supluskoha. Umbjärv. Järve...
Harjumaa vaatamisväärsusedPindala 4 333,13 ruutkilomeetrit
Elanike arv 525 132
Keskus Tallinna linnas
Rahvastiku tihedus 121,2 inimest ruutkilomeetril
Haldusjaotus: linnad: Kehra (3210 el.), Keila (9401 el.), Loksa (3499 el.), Maardu (16 717 el.), Paldiski (4248 e...
Majori järv (Tsiirjärv)
Ruusmäelt ligi 5 km lõunaedelas asuv, moreenküngaste vahele peitunud kaunis järv.
Pärast veetaseme tõstmist 1960. a. on järve pindala 15 ha, sügavus 11,8 m. Järve ümbritseb kultuurmaastik. kal...
Luikjärv
Misso alevikust 4 km põhja pool olevast Kisejärvest vaevalt 100 m edelas asub rabastunud kallastega metsajäev - Luikjärv. Pindala 3,5 ha, sügavus 4 m. Põhi on kaetud mudaga. Umbjärv.
Vesi on pruunikaskollan...
Loosu järv
Kirde-edela suunas piklik kitsa kaelaga kaheks osaks jagatud järv Võrust 3,5 km põhja pool. ta pindala on 3,9 ha, suurim sügavus 4,3 m (keskmine sügavus 2,1 m). Järve ümbritsevad põllud ja aiamaad, edel...
Lõõdla järv (Lõõdva, Leedla, Leedva järv)Antslast 7,5 km kirde pool asuv 3,75 km pikkune orujärv. Ta absoluutne kõrgus on 103,1 m, suurus umbes 80 ha, sügavus 8,8 m (keskmine sügavus 3,9 m). Sügavaim on jäve loodeosa; seda nimetatakse Luhaotsa järveks, k...
Listaku Soojärv (Kääpa Metsajärv)
Tsolgo külast umbes 4 km lõunakagu pool olev kolmnurkse kujuga, mis on orienteeritud loodest kagusse ja asub meretasemest 70,2 m kõrgemal. Pärast veetaseme alandamist on ta pindala 11,4 ha, järve sügavus on 6,2 m, ...
Lauga järvVõru maakonnas, Tsolgost umbes 2 km loode pool paiknev ümariku põhikuju ja sopilise kaldajoonega järv. Tema absoluutne kõrgus on 75 m, suurus 13,6 ha. Sügavus 6 m, millest puhast vett on 2,5 m, muu osa on hõ...
Lasva Kalijärv (Võru Kalijärv)
Võrust 8 km idakirdes asuv loode-kagu suunas piklik orujärv, merepinnast 74,6 m kõrgemal. Järve pindala on 10,5 ha, suurim sügavus 18,5 m, keskmine sügavus 6,4 m. Sügavaim koht on järve põhjaosas, ...
Lasva järv
Kalijärvest umbes 2 km idakirde pool asuv 10,9 ha suurune, põhja-lõuna suunas piklik orujärv. Järv on väga sügav - 19,2 m (keskmine sügavus 6,4 m). Järve piiravad põllu- ja heinamaad ning mitm...
KurgjärvHaanjast 2 km läänes tugevasti liigestatud kaldajoonega järv kõrgete kuplite vahel. Viimastest ulatub mõni (näiteks Korgemägi) 255 m kõrgusele. Kurgjärve pindala on 10,5 ha, suurim sügavus 9,1 m...
Kurekivi Mudajärv
Umbes 1 ha suurune metsajärv vastseliinast 3 km edela pool. Järv on tekkinud enam kui 100 aastat tagasi endisesse kruusaauku. Kaldad on kõvad ja tõusvad, kaetud metsaga. Põhja katab mudakiht. Järv toitub põ...
Kungjärv
Võru maakonnas, Antslast 4 km lääne pool, asub Kungjärve soo kaguosas 12 ha suurune Kungjärv; sellest 600 m lääneloodes 1 ha suurune Väike-Kungjärv. Kungjärve absoluutne kõrgus on umbes 67 ...
Kuklase Kogrejärv
Ruusmäelt 4 km kagu pool Riia-Pihkva maantee ääres olev põhja-lõuna suunas piklik järveke (3,4 ha). kaldad on madalad, kaetud soostunud metsaga, vett ümbritseb õõtskuring. Sügavus on vaevalt...
Kubija järv (Kaugjärv)Vahetult Võrust edelas, Võru-Valga maantee ääres asetseb madalas orus tuntud suvituskoht - Kubija järv. See on loode-kagu suunas piklik veekogu, mille pindala on 13,6 ha, sügavus vaevalt 5 m. Kaldad on suhteliselt ma...
Kisejärv (Kiisajärv, Kisi järv)
Misso alevikust 4 km põhja pool olev looduslikult kaunis järv, kõige silmapaistvam siinses järvestik. Kisejärv on loode-kagu suunas pikliku kujuga ja väga sopilise kaldajoonega. Edelast järve ulatuv haraline p...
Kirikumäe järv (Kerkomä, Kergomäe järv)
Järv on oma nime saanud Liivi sõja ajal järve põhjakaldal asunud õigeusu kirikust. Ümardunud kolmnurga kujulise järve absoluutne kõrgus on 183 m, pindala 61,4 ha ja suurim sügavus 3,5 m (keskmine...
Kikre järv (Kikri järv, Kolijärv)
Luutsnikult umbes 2 km lõuna pool olev 3,2 ha suurune ja 6,1 m sügavune järv (keskmine sügavus 3,2 m). Sügavaim koht on järve keskel. Järve ümbritseb peamiselt kultuurmaastik, kaldad on madalad. Kogu jä...
Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv, läti keeles Ilgajs)
Võru maakonnas lõunaserval, Rõugest 18 km lõuna-edelas, asub otse Eesti-Läti piiril neljast järvest (Kikka-, Sarapuu, Liiva- ja Mudajärv) koosnev aheljärvestik.
Kikkajärv on aheljärvestik...
Kellari järv
Vastseliinast 7 km edelalääne pool olev 2,6 ha suurune järv, mis piguti olevat sügav. Põhja poolt ümbritseb järve karjamaadega kõrgendik, mujalt on ümbrus madal, kaetud võsa ja soostunud metsa...
Kellamäe järved
Rõugest 9 km lõuna pool Kellamäe rabas asub kolm võrdlemisi sarnase välisilmega rabajärve. Need on 6,9 ha suurune Mustjärv (ka Mustijärv), sellest 300 m lõuna pool Keskmine järv (1,3 ha) ja ...
Kavadi järv (Kavati järv, Kavadi Ülajärv, Uue-Saaluse järv, Mäejärv)Kavadi järv on üks maalilisemaid Eesti järvi; asetseb Uue-Saaluse asunduses. Järve absoluutne kõrgus on 210,4 m, veepeegel 27,4 ha, suurim sügavus 8,2 m, keskmine sügavus 3,5 m.
Praeguse suuruse ja kaunilt liig...
Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)Võru maakonnas, Haanja kõrgustiku lääneosa lõhestavas kuni 75 m sügavuses loode-kagusuunalises Rõuge ürgorus leidub seitse järve (kagust lugedes Valg-, Liin-, Suur-, Kauss-, Ratas-, Tõug- ja...
Kasaritsa Vähkjärv (Vähajärv)Kubija järvest vahetult kagu pool asub samas orus pisike (1,9 ha) Vähkjärv, ilmselt kunagine Kubija järve osa. Järv on madal (suurim sügavus 5,5 m, keskmine sügavus 2,9 m) ja tugevasti kinni kasvanud. Oru veerudest ...
Kasaritsa Valgjärv (Võru Valgjärv, Jaani järv)Võrust vaevalt 0,5 km kagus, Võru-vastseliina teest lõuna pool asetsev orujärv, loode-kagu suunas piklik, 3,4 ha suurune ja 9,3 m sügavune (keskmine sügavus 3,6 m). Sügavaim koht on järve keskosast veidi ...
Karsna järvVõru maakonnas, Tsolgost ligikaudu 1,5 km loode pool asuv järv, bioloogiliselt üks väärtuslikumaid ja huvitavamaid järvi siinses ümbruskonnas. Ta absoluutne kõrgus on 78,1 m, pindala 16,3 ha, suurim sü...
Kahrila järvRõuge alevikust 3 km loode pool, meretasemest 98,3 m kõrgemal asuv 35,2 ha suurune järv, mille sügavus on lõunaosas 16,4 m (keskmine sügavus 5,3 m). Kirde-kagu suunas orienteeritud orujärv, mille pikkus on pis...
Kaasjärv
Võrust 5,5 km kagu pool asuv kaunis orujärv, mille pindala on väike (2,9 ha), kuid sügavus võrdlemisi suur - 14,2 m (keskmine sügavus 5,2 m). Järv on orienteeritud idakirdest lääneedelasse; süga...
Järvemäe järv
Vastseliinast 7 km lõunakagu pool asuv 9,2 ha suurune ja 6,8 m sügavune järv, orienteeritud põhjast lõunasse. Ümbruses on levinud põllustatud moreenmaastik, mis paiguti tõuseb üsna kõrge...
Hino Mustjärv
Hino järvest (Misso alevikust 1,5 km lõuna pool) vaevalt 150 m kagu pool asuv ebakorrapärase kujuga järv, mille pindala on 6,1 ha ja sügavus vähemalt 6 m. Järve ümbritseb metsariba, kaugemal põllumaa...
Hino järv (Pugalo järv, Suur-Pugalo järv, Valgejärv, Henno järv)
Haanja kõige suurem ja saarterikkam järv, mis asub Misso alevikust 1,5 km lõuna pool.
Hino järve absoluutne kõrgus 180 m, pindala 198,8 ha, suurim sügavus 10,4 m (keskmine sügavus 3,1 m). Järv on veid...
Hanija järvSee enam-vähem kagu-loode suunas piklik järveke (3,2 ha) asub Ruusmäest 3 km loode pool. Idaosas on ta 5,7 m sügavune, keskmine sügavus on 3,2 m. Järv paikneb kultuurmaastikus. Ta nõo veerud tõusevad k&otil...
Engle järv (Engli järv, Berźini järv, Tiglitsa järv, Tiklase järv, Tihklase järv, Tiglase järv, Tikliste järv)Vastseliinast 9 km ida pool, Venemaa piiri lähedal asuv järv, absoluutne kõrgus 156 m, pindala 7,7 ha ja sügavus vähemalt 5,5 m. Järv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Ida pool ulatub järve pools...
Boose järved
Võru maakonnas, Kungjärve soo kirdeosas asub kaks taimestikuvaest Boose järve - Suurjärv (10,6 ha) ja Väikejärv (1,2 ha). Suurjärve absoluutne kõrgus on 69,2 m. Mõlema järve kaldad on suuremas...
Annejärv (Anne-Peetri järv, Plaado järv)
Tilluke (0,6 ha) järvesilm Võru maakonnas, Tsolgost umbes 2 km loodes asuvast Pille järvest umbes 300 m kagu pool. Keskosas on ta üsna sügav - 11,2 m (keskmine sügavus 3,2 m). Kaldad tõusevad järsult ning...
Andsu PerajärvVõrust umbes 3 km lõuna pool, Andsu Edejärvest 60 m ida pool samas orus asetsev ilus järveke (1,4 ha), mis on silmapaistvalt sügav - 12,4 m (keskmine sügavus 5,1 m). Sügavaim koht on järve keskosas, keskmis...
Andsu Edejärv (Jaani järv)
Võrust umbes 3 km lõuna pool asuv pisike (1,6 ha) veekogu, mille sügavus on keskel 6,8 m (keskmine sügavus 3,3 m). Paikneb lääne-idasuunalise oru niiskel lammil, mida kasutatakse heinamaana. Kaldad on soostunud, pe...
Alasjärv (Piipse järv)
Alasjärv on Haanjast ligi 5 km lõuna pool Plaanil, Plaani Külajärvest 0,5 km kirde pool, sellega samas orus asuv ebakorrapärase kujuga ilus järv, I. Kala andmeil 239,8 m merepinnast kõrgemal. Tema suurim s&uum...
Ahitse järv
Võru maakonnas, Nursist 2,5 km edela pool, Võru-Valga maantee äärses liivikus asub 5,7 ha suurune ja 4,5 m sügavune Ahitse järv (keskmine sügavus 2,3 m). Sügavaim koht on järve lõunaosas. Vesi...
|
Firmade andmebaas:
Uued FirmadLastminute:
» Anneliis» kell» ÜKS» Katre» ANIS» Põdersoo» Salme» ARUMETS» teater)» 150.-» Festival» Jaani» enne» Piletid» saavad» mahu.» Arrak» Noorte» Teistes» hinnaga» tasuta!» Lavastaja:» Muusikateater» Anne» Jaanus» saavad» gruppidele» Saago» Sülelapsed» kohapeal.» RÄTSEP» muinasjutt» (Vat» Kits» Muusikateatrite» Laste» käepael!» osavõtjad» Meelis» 200.-» Kari» 19.00» sülle» ainetel» algust» KORD!» vähemalt» teatrisse» esitleb:» pensionärid» Ülevabariigiline» Saar» osades:» veel:» Soodustus» Tanel» Muusikaline» sooduspiletiga» Vendade» Veel» Kultuurikeskuses» Kunstide» Kaunite» teater)» Eliisa» Sillamaa» 100.-» AINULT» Festivalist» tund» inimest» eelkoolilapsed» Piletilevis» Samuti» Noorte» Vernik;» (Vat» Grimmide» Laste» Kõiv» märtsil» Kene» Koolis» VAHVA» vahvaratsep.lkkk.ee» Peaosas:» invaliidid» müügil
|
|
